Ajalugu
Esiajalugu
Praegustel Rae valla aladel elas inimesi juba muinasajal, kuid püsiasustuse kohta on andmeid siiski alles varasest rauaajast. Seda tõendavad tarandkalmed 1. aastatuhande keskpaigast. Inimesi meelitas siia hõlpsasti haritav muld, samuti veekogud ja soo-rauamaak. Jürist, praeguse kiriku ja Pargi tänava tiigi juurest on leitud Eesti esimene teadaolev rauasulatusahi ja 1978. aastal püstitati sinna mälestusmärk.
Muidugi ei nimetatud seda paika varajasel rauaajal ei Jüriks ega asunud see Rae vallas, sest ei olnud ju veel sündinud püha Jüri, kellenimelise koguduse järgi alev endale nime sai, ega olnud veel moodustatud ka Tallinna raadi, kes andis vallale nime. Muinas-Eesti oli jagatud maa- ja kihelkondadeks. Meie esiasukad elasid Rävala maakonna kihelkonnas, mis kandis salapärast nime Ocrielae. Esimesed ülestähendused Rae valla kohta pärinevad alles Taani hindamisraamatust 1241. aastast. Taani mungad oli kirja pannud andmed siinsete külade kohta, mida nad käisid ristimas aastatel 1219-1220.
Ristiusk
Ristiusk tõi kaasa kirikute ehitamise ja maa jaotamise mõisate vahel. Kirikute ümber moodustusid uued üksused -- kirikukihelkonnad. Esimeseks kirikukihelkonnaks Rae valla territooriumil oli Vaskjala kihelkond, kuhu 1223. aastal püstitati esimene kirik. Kiriku täpne asukoht ei ole fikseeritud, kuid 1401. aastal asus kirik juba oma praeguses asukohas. Kuna kirik oli pühendatud pühale Jürile tulenesid sellest ka tänapäevased nimed -- Jüri kirik, Jüri kihelkond ja Jüri asula.
Jüri kirikust rääkides ei saa mööda ühest kõigi aegade kuulsamast jürilasest Anton Theodor Hellest, kes andis eestlastele emakeelse piibli. Kuigi saime oma piibli tunduvalt hiljem kui soomlased ja veidi hiljem kui lätlased, on pikal ettevalmistusel olnud ka oma head küljed. Nimelt võime meie veel tänapäevalgi oma esimest piiblitõlget täie arusaamisega lugeda, soomlased ja lätlased seda aga oma esimese pühakirja tõlke kohta öelda ei saa.
Valla kui administratiiv-poliitilise institutsiooni algeks võiks pidada vakuseid. Vakused loodi mõisate juurde maksuraha sissenõudmiseks ja need hõlmasid mitut küla (nagu valdki). Vanim teadaolev vakuraamat on 1436. aastast ja see kuulus Tallinna Jaani seegile, hilisemad pärinevad juba 16. sajandist, Liivi sõja päevilt.
1816. aastaks, mil kaotati pärisorjus, olid Rae valla territooriumile püsima jäänud Lagedi, Aruküla, Vaida, Aruvalla, Kautjala ja Rae mõisad ning Jüri kirikumõis. Vastavalt 1804. aasta "Eestimaa talurahva seadusele" olid nende mõisate juurde loodud mõisnike järelvalve all tegutsevad maakogukonnad.
Valla sünd
Rae valla sünniaastaks tuleb lugeda 1866. aastat, mil kogukondlikule omavalitsusele pani aluse 19. veebruaril samal aastal välja antud "Maakogukonna seadus Eesti kubermangule". Keiser Aleksander II poolt välja antud seadus kehtis Eesti aladel kuni 1. maini 1937. aastal, mil hakkas kehtima Eesti Vabariigi vallaseadus.
Aastal 1889 liideti vallakohtu seadust järgides teised ümberkaudsed väikesed mõisavallad Rae vallaga. Talurahvaseadused andsid tõuke uute majandussuhete loomisele mõisnike ja talurahva vahel ja alguse sai talude päriseks ostmine. Aruvalla mõis müüs esimesed talud juba 1865. aastal. Lõplikult tükeldati mõisad asundustaludeks maa-seadusega aastal 1919. Ainult Kurna, Lehmja ja Kautjala mõisad jäid Tallinna linna "pidamisele".
Revolutsioonilised sündmused 1917. a viisid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu moodustamiseni. Maanõukogul tuli tegutsema hakata illegaalselt kuna võimu haaras bolševistlik Eestimaa Revolutsioonikomitee. 24. veebruaril 1918.a kuulutati Maanõukogu poolt välja Eesti iseseisvuse manifest. 25. veebruaril 1918.a okupeeriti Eesti Saksa vägede poolt. Saksa vägede lahkumisel 19. novembril 1918.a anti võim üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Algas üks keerulisemaid perioode Eesti riikluse ajaloos - Vabadussõda. Otsene lahingutegevus Rae valla territooriumile ei jõudnud, kuid siitkandist lahingutest osavõtjaid oli palju. Langenute mälestuseks on püstitatud mälestusmärk Jüri kiriku aias.
Vaatamata sõjaolukorrale viidi vallas edukalt läbi maareform ja jagati uusasunikele välja mõisamaad. Vabadussõja lõppedes aktiviseerus valla seltsielu. Loodi kultuuri-, majandus- ja poliitilisi seltse, ühinguid ja ühisusi.
Tunda andis Tallinna lähedus. Suurenes noorte väljaränne linna ja vähenes elanikkonna loomulik juurdekasv. Põllutööliste vähesuse tõttu hakati 30. aastate lõpuaastail Eestisse sisse tooma Poola odavat tööjõudu.
II maailmasõda, okupatsioonid
1940. aasta nõukogude võimu poolt teostatud juunipööre tõi kaasa uue maareformi, suured muudatused omandisuhetes ja küüditamise, millest Rae valla elanikud imekombel enamasti pääsesid. Vallavalitsuse asemel hakkas tegutsema Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee kuni võimu haaras 1941. aastal Saksa okupatioon . 2. septembrist 1941.a. määrati Harju Maavalitsuse poolt uuesti ametisse Rae Vallavalitsus. Talud tagastati endistele omanikele, 1940. aasta maareform tühistati. Saksa okupatsioon tõi kaasa mitmed mobilisatsioonid. Tööealine elanikkond vähenes ning selle tagajärjeks oli külvipindade märgatav vähenemine. Sõjatules hävisid paljud talupidamised.
Saksa okupatsioon Rae vallas asendus nõukogude okupatsiooniga pärast Nõukogude Armee sissetungi 1944.a septembris. Haldusüksustena jäid kehtima maakond ja vald, kuid haldusorganiks sai Rae valla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.
8. augustil 1945. aastal loodi Rae vallas Aruküla, Lagedi ja Vaida külanõukogud. Rae vald likvideeriti 01. oktoobrist 1950.a.
Vabariigi ja valla taastamine
Rae valla omavalitsuslikud õigused taastati 11. juulil 1991.a EV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega.
Olulisemad daatumid alates keskajast
1223 Vaskjala kirik, teadaolevalt üks vanimaid Põhja-Eestis
1241 Taani hindamisraamatus mainitakse Ocrielae kihelkonda
1739 ilmub Piibel Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes
1865 Aruvalla mõis müüb esimesed talud
1866 Asutakse Rae vald
1889 Väikevallad ühinevad Rae valla nime alla
1919 Maa-seadusega tükeldatakse mõisamaad
1939 Algab II maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon
1945 Moodustatakse külanõukogud
1950 Vald likvideeritakse
1991 Lõpeb okupatsioon, vald kui omavalitsusüksus taastatakse
Vaskjala kirik
| Ainus teadaolev kujutis vanast Vaskjala kirikust. Vaskjala külas sündinud kunstniku ja graafiku Johann Rudolph Berendhoffi joonistus. Detail (1874) Ristiusk tõi kaasa kirikute ehitamise ja maa jaotamise mõisate vahel. Kirikute ümber moodustusid uued üksused - kirikukihelkonnad. Esimeseks kirikukihelkonnaks Rae valla territooriumil oli Vaskjala kihelkond, kuhu 1223. aastal püstitati esimene kirik. Kiriku täpne asukoht ei ole fikseeritud, kuid 1401. aastal asus kirik juba oma praeguses asukohas. Kuna kirik oli pühendatud pühale Jürile tulenesid sellest ka tänapäevased nimed -Jüri kirik, Jüri kihelkond ja Jüri asula. |
Jüri kihelkonna rahvarõivad
Eesti esimesed rauasulatajad
| Inimesi meelitasid siia hõlpsasti haritav muld, veekogud ja soo-rauamaak. Jürist, praeguse kiriku ja Pargi tänava tiigi juurest on leitud Eesti esimene teadaolev rauasulatusahi ja 1978. aastal püstitati sinna mälestusmärk. |
