Aastal 2016 avab Rae vallas uksed uus põhikool – Järveküla Kool. Rae Sõnumite palvel koostas koduloouurija Reet Raudkepp ülevaate, millised ja mis nime kandnud koolid on Rae vallas Kautjala, Lagedi, Lehmja, Vaida, lõunakülade, Jüri ja Peetri piirkonnas rahvale haridust andnud.

19. sajandi esimesel poolel oli Põhja-Eesti koolivõrk hõre. Laste õpetamisel jäi põhiraskus kodudele. Vanemate abistamiseks seati 1822. a sisse nn rändõpetajate töökorraldus –„Eeskiri rändõpetajate kohta". Nende ülesanne oli mardi- ja jüripäeva vahel oma piirkond mõnel korral läbi käia ja manitseda lapsi lugema õppima.

Jüri kihelkonnast on aastate 1837–1868 kohta üleskirjutusi rändõpetajatest ehk lasteloetajatest. Lehmja piirkonnas oli rändõpetaja Assaka Jaani talu peremees Vitismann. Vaida piirkonnas õpetas Antoni saunas lapsi Kiwita Tata, kes oli ühtlasi ka kiriku vöörmünder. Koolmeistritele kehtestas  nõuded Eestimaa ülemmaakooliamet 1867. aastal. Õppetöö korraldus sätestati maakoolides samal aastal välja antud seadusega „Seadmissed, ma-kolide pärrast Tallinna-maal".

Kohustuslikuks muudeti kooliskäimine 1867. aastal

Õpilaste koolist puudumise korral laiskuse või vanemate süü tõttu tuli maksta trahvi 4–8 kopikat päeva eest. Vabandatavaks loeti puudumist haiguste ning ilmastikuolude tõttu (tuisk, pakane, kevadine suurvesi), mõnenädalast hilinemist sügisel seoses õpilase karjasviibimisega ja koolist varem lahkumist kevadel enne õppetöö lõppu põllutööde pärast.

Tallinna Linnaarhiivi andmetel paistis Põhja-Eesti ja eriti Harjumaa silma 1860. aastatel haridusolude mahajäämusega. Põhja-Eesti maakoolides õppis ainult 2/3 kooliealistest lastest. Harjumaal õppis 1867/68. õppeaastal kirjutamist 12% ja rehkendamist 10%. Kõikjal mujal Eestimaal (Põhja-Eestis), rääkimata Liivimaast, õpetati koolilastele lisaks lugemisele kirjutamist ja rehkendamist rohkem. (Tallinna Linnaarhiiv)

Lehmja piirkonnas

loetakse hariduse andmise alguseks 1868/69. õ-a, kui Kurna mõisa härrastemajja asutati Kurna kool. Tol ajal kuulus Lehmja Kurna valla alla. Lehmja lastel oli Kurna kooli kauge käia (u 10 km) ning kohalikud talumehed otsustasid asutada kooli Lehmjale.

1917 Lehmjas 3-klassiline kool.

1920–1944 Lehmja 6-klassiline algkool.

1948 Lehmja Mittetäielik keskkool.

1959 Lehmja 8-klassiline kool.

1970–1980 õppisid kõik ümbruskonnas elavad  lapsed Lehmja 8-klassilises koolis.

1980 Lehmja 8-klassiline kool suleti.

1980–1991 töötas hoones Noorte Turistide Maja.

1991 taasavati kool. Lehmja 6-klassiline algkool.

1994–2004 Lehmja 9-klassiline põhikool.

2004–2007 Lehmja põhikool Jüri Gümnaasiumi juhtimise all.

2007 Jüri Gümnaasiumi Assaku maja, lõpetajad said Jüri Gümnaasiumi lõputunnistuse.

2009 alustas Lehmja koolimajas tööd Assaku lasteaed.

Vaida piirkond

1863  Vaida–Aruvalla kool.

1863 15. jaanuaril alustasid viis poissi ja kolm tütarlast õppimist Kolga talus.

1866  sügisel toimus õppetöö Kivita talu juures Antoni saunas.

1867 31. oktoobril alustati õppetööd Väljaotsa ja Kadaka talu vahele ehitatud Haagikohtu majas.

1869–1918 Vaida-Aruvalla 3-klassiline külakool.

1918–1924 Vaida-Aruvalla algkool (4 klassi).

1924–1943 Vaida algkool (5 klassi).

1943–1946 Vaida 6-klassiline kool.

1946–1955 Vaida mittetäielik keskkool.

Atsimäe talus avati vene õppekeelega klassid. Viimane vene õppekeelega klass lõpetas 2003. aastal.

1955–1962 Vaida 7-klassiline kool.

1962–1985 Vaida 8-klassiline kool.

1985–1988 Vaida 9-klassiline kool.

1988– tänaseni Vaida Põhikool.

Kautjala piirkond

1876–1918 Kautjala vallakool.

1918–1961 Kautjala algkool.

1961–1971 tegutses Kautjala kool (ilmselt jätkuvalt Kautjala algkooli nime all).

1971 Kautjala kool suleti.

Lagedi piirkond

1785 detsembris kirjutas Jüri kihelkonna hingekarjane Jacöb Johann Höppner Tallinna Keiserlikule Kõrgeaulisele Provintsiaalkonsistooriumile saadetud aruandes muu hulgas:

„Kihelkonnas (Jüri) on üksainuke talurahvakool ja nimelt Lagedi (Lackt) kroonumõisa all, milles ametis tubli koolmeister." Täpsemad andmed kooli asukoha ja tegevuse kohta puuduvad.

1871 Lagedi algkool koliti talutoast kooliks ehitatud hoonesse. Umbes 2–3 aastat enne koolimaja ehitust õpetati lapsi lugema ja kirjutama Hindreku talus; õpetaja oli Jüri Meinkskopp Reinu saunast. Õpetust said ainult vaesemate vanemate lapsed.

1919–1927 Lagedi algkool (4 klassi).

1927–1944 Lagedi algkool (6 klassi).

1939 valmis arhitekt August Volbergi kavandatud keskkütte ja elektriga uus koolimaja. Kuni 1944 Lagedi 6-klassiline kool.

1944 11. märts – 9. nov oli kool suletud, majas töötas Tallinna linna keskhaigla sünnitusosakond.

1944 Lagedi 7-klassiline mittetäielik keskkool, avati vene õppekeelega klassikomplekt

kuni 1952. aastani.

1958 avati kooli internaat.

1962 Lagedi 8-klassiline kool.

1988 Lagedi 9-klassiline kool.

1972–1983 kaugõppeklassid keskhariduse omandamiseks – Harju kaugõppekeskkooli Lagedi konsultatsioonipunkt.

1991 Lagedi põhikool.

2012 Lagedi lasteaed-põhikool – uus maja valmis 2012.

2013 nimetati kool ümber Lagedi Kooliks.

Lõunakülade piirkond

Suursoo, Salu ja Urvaste küla

Praeguse Rae valla piirides asus kool veel endise Peningi valla Salu ja Urvaste külas.

Koduloouurija Vaino Napp on Salu küla raamatus kirjutanud:

1634 kool Kniiga mäel – Männivarba mäel (suuline pärimus).

1811 koolimaja ehitamine Tauriasse (suuline pärimus).

1865 uue koolimaja ehitamise algus.

1869  uue koolimaja avamine Salu külas nn Taurias.

1889 koolijuhatajaks saab Anton Reinvald. Algab Reinvaldide ajastu, mis kestab 1953. aastani.

1913 valmis koolimajahoone Urvastes.

1914  kool kolib Urvaste koolimajja. Endisest koolimajast saab vanadekodu.

1914 algas koolitöö.

1936 kool ühendati mõisakooliga, kuid õppetöö jätkus samas majas.

1940 kool suleti, hoonest sai Peningi valla vanadekodu, kolhoos ehitas maja kuivati-aidaks, praegu elumaja.

Jüri piirkond

1721–1726 tegutses Jüris köstrikool, selle ehitamist finantseeris Rae mõisa rentnik Nottbeck.

1737 8. novembril avati Karla külas Jüri kiriku kõrval kreeka-katoliku usu kihelkonnakool.

1863 ülestäheldatud kooli asukoht teadmata.

1867 Rae vallakool Vaskjala külas.

Foto Rae Sõnumid. 1933. sai Rae 6-klassiline algkool Vaskjala külas uue maja, mis on tänaseni säilinud.  Nüüdisajal tuntakse maja Rae vana koolimajana

1916 Rae 4-klassiline rahvakool (kool samas hoones).

1921 Rae 5-klassiline algkool (samas hoones).

1923 Rae 6-klassiline algkool (samas hoones).

1933 sai Rae 6-klassiline algkool uue maja Vaskjala külas.

1944 hakkas tegutsema Rae mittetäielik keskkool (samas hoones Vaskjala külas).

1951 Rae 7-klassiline kool (samas hoones Vaskjala külas).

Alates 1960 läksid Rae algkooli õpilased pärast neljanda klassi lõpetamist Lehmja 8-klassilisse kooli.

1970.–1980. a õppisid antud ümbruskonnas elavad lapsed Lehmja 8-klassilises koolis.

1980 avati Laste tänaval Jüri keskkool.

1995 hakkas kool kandma Jüri Gümnaasiumi nime.

2014 avati gümnaasiumimaja.

Peetri ja ümberkaudsete asulate piirkond

2009 avati Peetri Lasteaed–Põhikool.

2013 sai valmis kooli ja lasteaia juurdeehitis. Kool sai juurde 216 koolikohta ning muutus 648-kohaliseks. Lasteaed sai juurde 240 kohta.

2015 valmistatakse ette Järveküla Kooli ehitust, mille avamispäev on planeeritud 1. septembriks 2016.

 

Kasutatud materjalid:

Lehmja kooli raamat

Vaida kooli raamatud

Sven-Allani artiklid ja Lagedi aleviku blogi materjalid

Vaino Nappi voldikud Urvaste ja Salu küla kohta

Tallinna Linnaarhiiv

Jüri Gümnaasiumi kodulehekülg

Rae Sõnumid september 2013