Septembris tööd alustaval Järveküla Koolil on valmis saanud õppekava ja sõlmitud on esimesed lepingud õpetajatega. Rae Sõnumid uuris kooli direktorilt Mare Räisilt ja õppejuhilt Triinu Luigalt, mis õpilasi ees ootab.

Järveküla Kool on kirjeldanud, milline peaks olema üheksanda klassi lõpetav teismeline. Noor inimene on avatud suhtleja, uudishimulik mõtleja, eneseteadlik looja, tasakaalukas riskija ja koostöine vastutaja. „Tasakaalukalt riskijalt ootame, et laps julgeks eksida ega jätaks hinde kartuses asju tegemata. Koostöine vastutaja peab oskama tegutseda ühtse löögirusikana, kuid mõistma oma vastutust selles," selgitab Räis.

Esimestes klassides algab päev hommikuringiga, kus lapsed saavad maasistumise alal oma emotsiooni välja elada ja viia mõtted õppimise juurde. Hommikuringis viiakse läbi ka Lastekaitse Liidu projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" tegevusi.

„Arendame seeläbi laste kuulamisoskust ja oskust teiste seisukohtadega arvestada. Kaaslaste väiteid ei pea ilmtingimata ümber lükkama. On normaalne, kui inimesed jäävad erinevatele seisukohtadele," toonitab eelnevalt Jüri gümnaasiumis psühholoogi ja tugikeskuse juhatajana töötanud Luiga.

Üks ujumistund nädalas

Uuel õppeaastal tuleb esimesi klasse neli või viis paralleeli, täpne arv selgub peagi. Teisi klasse tuleb kolm, kolmandaid, neljandaid ja viiendaid klasse kaks ning kuuendat üks.

Esimesel neljal aastal, kui õpilased viibivad algkoolimajas ja on enamjaolt oma klassiõpetaja hoole all, saavad klassiõpetajad tunniplaani koostamisel suure vabaduse. Õpitulemused on riiklikult küll ette antud ja ainete tunni määrad sätestab õppekava, kuid ainete koormuse jaotamine on klassiõpetaja enda otsustada. Seega võib tunniplaan nädalate lõikes märkimisväärselt erineda. „See annab õpetajale võimaluse vajadusel ühele valdkonnale põhjalikumalt keskenduda," lisab Räis.

Küll kajastuvad tunniplaanis eraldi teiste õpetajate poolt antavad ained nagu muusika, kehaline kasvatus ja ujumine. Suure tõenäosusega saavad kõik Järveküla Kooli õpilased ka ujumise selgeks, sest 1.-9. klassini hakkab kõikidel olema aastaringselt üks ujumistund nädalas.

Kuigi sügisel algab Järveküla Kooli töö esimesest kuni kuuenda klassini, on õppekava  koostatud üheksanda klassini. Lisaks ujumisele on suurem rõhuasetus pandud matemaatikale. Neljanda klassi tunniplaanist leiab aga argumendiõpetuse, mis on seotud uuriva õppe ja teadusliku mõtlemisega.

„Neljandas klassis jõuab lapse aju järgmisesse etappi ja on valmis abstraktseks mõtlemiseks. Selle aine raames teeme koostööd Eesti Väitlusseltsiga," täpsustab Luiga.

 

Inglise, vene ja saksa keel

Esimest võõrkeelt, antud juhul siis inglise keelt – õppekava kohaselt võib selleks teatud huviliste olemasolul olla ka vene keel – hakatakse õppima teises klassis. Neljandas klassis lisandub teine võõrkeel. Praegu on valida vene ja saksa keele vahel, kuid lastevanematelt on tulnud soovitusi lisada valikusse ka hispaania keel. Üheksanda klassi lõpuks peab õpilane oskama esimest võõrkeelt tasemel B1 ja teist võõrkeelt tasemel A2. Lihtsustatult öeldes – põhikooli lõpetaja saab võõrkeeles igapäevaelus hakkama.

Kehalise kasvatuse tunni märksõnaks peab Räis eelkõige liikumisharrastuse süvendamist. „Ujumises ei tähenda see lõputut kroolitehnika lihvimist, vaid tahame lastele pakkuda kõiki rõõmsaid tegevusi, mida vees harrastada saab. Et keskkond muutuks mugavaks ja pakuks vahepeal ka lõõgastust," selgitab koolijuht.

Räisi sõnul on kaasaegse hariduse väljakutse nii põhikoolis, gümnaasiumiosas kui ka ülikoolis ainete lõimimine. Suured asjad hakkavad juhtuma siis, kui panna koostööd tegema erinevate valdkondade asjatundjad, näiteks kunstnikud ja insenerid. Järveküla Kooli õppekava sisu üle käidi arutamas sihtasutuses Innove, mis on üld- ja kutsehariduse valdkonna ning hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus.

„Ühisel kooviibimisel õpetajatega julgustasin neid lastega koolimajast välja minema. Näiteks matkates saab tegeleda nii looduseõppe, eesti keele, kunsti kui ka sotsiaalsete suhetega. Tihtipeale kiputakse nendele õpetajatele, kes õpilastega ringi käivad, natukene viltu vaatama, sest kolleegide ainetunnid jäävad seetõttu klassiruumis andmata. Leida tuleb aga viis, kuidas õppekäigul erinevad ained lõimida ja seeläbi õppetegevust rikastada," räägib Räis.

 

Hindamine tähtedega

Kehalises kasvatuses, kunsti- ja tehnoloogiaõpetuses ning muusikas rakendatakse arvestuste süsteemi ehk toimuvad tööde esitlused ja projektide kaitsmised. Hindamises hakatakse Järveküla Koolis kasutama tähti vahemikus A-F Tõsi, esimese klassi alguses alustatakse sõnaliste hinnangutega, kuid õppeaasta jooksul minnakse järk-järgult üle tähtedele.

„Eelistame tähti, et hindamise skaala oleks laiem. Viiepallisüsteemis peavad lapsed positiivseteks hinneteks ainult „nelja" ja „viit". Meil tähistab negatiivset ainult F-täht. Tegemata töid hakatakse märkima tähega O," sõnab Luiga.

„Tähed võimaldavad õpilase positiivset poolt kenasti välja tuua," jätkab Räis. „Õppekava lubab töid hinnata ka ainult kommentaaridega. Seda on mõistlik kasutada siis, kui mingit oskust alles arendatakse."

Õppetöös võetakse arvesse ka õpilaste kooliväliseid tegevusi ja aidatakse kaasa, et laps saaks talle sobivasse valdkonda süvitsi minna. Näiteks matemaatikas end koduselt tundev noor võib tunnis teha eriprogrammi alusel raskemaid ülesandeid.

Rae Sõnumite 2016.aasta mainumbri artikkel