Alevikke 5 (Assaku, Jüri, Peetri, Lagedi, Vaida)
Külasid 27

Kõige vanemad Rae valla külad on Taani hindamisraamatu järgi esmamainitud 1241.aastal. Kuid mida aeg edasi, seda enam leiab tõestust fakt, et siinsetel aladel elasid inimesed juba tunduvalt varem. Tänases Lehmja külas asuvad kultusekivid lubavad oletada, et seal on elatud juba 500 aastat e.m.a. Kuid 1972. aastal leidis koduloouurija Oskar Raudmets Lehmja piirkonnast kivikirve, mis on dateeritud III aastatuhandest e.m.a.
Selleks ajaks, mil teadaolevalt üks vanimaid elupiirkondi Lehmja (Lemethel) pääses 15 adramaaga esmakordselt Taani hindamisraamatusse 13. sajandil, olid Lehmja lähedal asuvatest Vaskjalast ja Järvekülast saanud ühed suuremad ja pererikkamad külad Jüri piirkonnas. Vähemasti nii märkis toona Taani päritolu Eestimaa nimistu koostaja.

Hinnatud elamispiirkond on Rae vald ka tänapäeval. Valla 27 küla iseloomustab kõige enam kasvamine. Igas külas ei väljendu see järjest suurenevas inimeste arvus või elamurajoonide paisumises, vaid see on järjest enam küpsemaks saamine oma kogukonnaelu korraldamisel.
Paljud külad on asutatud oma külaseltsi, neil on muljetavaldav külaürituste nimekiri igaks aastaks, peetakse kodulehekülge või blogi ja seistakse koos oma huvide eest kodukohaelu parandamisel.

Assaku
asub Tallinna-Tartu maantee 9. kilomeetril. Asustatud juba muinasajal, sellele viitab ohvri- ja tohtrikivide rohkus. Assaku nõiakivi, mis on suurima väikelohkude arvuga (405) Euroopas, asub Vana-Tartu mnt 9. kilomeetril. Selle kivi avastas 1964 aastal tuntud kodu-uurija Oskar Raudmets. 

Jüri
sai nime Püha Jüri ehk Georgi koguduse järgi. Praegune Jüri kirikuhoone valmis 1885. Varem asus samas paigas aastail 1220–1227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja-Eestis. Jüri kirikaias on kaks mälestusmärki: üks tähistab eestikeelse Piibli ilmumist 1739. a Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, teine meenutab Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Jüri kihelkonna elanikke. Sealsamas kiriku lähedal on teinegi tähelepanuväärne paik. Otse üle Aruküla tee on Pargi tänav ning sealselt haljasalalt leiti muistne rauasulatuskoht, mis võeti riikliku kaitse alla. 1978 pandi sinna mälestuskivi tekstiga: "Siin Jüri külas sulatati soomaagist rauda meie ajaarvamise alguses".
Jüri alevikus asub looduskaitse all olev riikliku tähtsusega loodusmälestis Lehmja tammik, vana hiiekoht ja pühapaik. See on tähelepanuväärseim, suurima ja haruldasim põlispuude kooslus kogu Põhja - Eestis.
Kui kõikjal üle Eesti räägitakse sündivuse vähenemisest ja koguni vajadusest koole kinni panna, siis Rae vallas on lugu teisiti: vilgas ehitustegevus meelitab juurde nii palju noori peresid, et lasteaia ja koolikohtade probleem on tõsine. Vallavalitsuse esimene prioriteet on tagada kõigile lasteaia - ja koolikoht. 
Jüris asub ka Rae Vallavalitsus, raamatukogu, spordikeskus, töötavad Rae huvialakool ja kultuurikeskus. Jüri Gümnaasiumi 288-kohaline laiendus avati 2014. aastal, 2015. aastal avati uus 240 -kohaline Võsukese lasteaed.

Lagedi
oli tihedasti asustatud juba muinasajal. Esmakordselt mainiti seda siiski 1241. aastal Taani hindamisraamatus kui Lakethae küla.
Kool avati 1785, ja see oli esimene talurahvakool kogu kihelkonnas. 2012 õppeaasta alguseks avati kooli juurdeehituse osa, mis laiendab kooli 180 koolikohani. Sama aasta alguses läks Lagedi Põhikooli küll vaid üle 100 õpilase, kuid kaasaegne kooli juurdeehitus ning renoveeritud vana maja suurendavad tulevikus kindlasti koolipere. 2013. aasta alguses avas uksed ka uhiuus Lagedi lasteaed. 2014. aasta lõpus alustas tööd valla esimene munitsiplaallastehoid.
Pirita jõe ääres asuvas Külma pargis avati 23. juunil 1994 ülemaailmsel soomepoiste kokkutulekul Lagedi Vabadusvõitluse Muuseum. Muuseumi asutajaks on ettevõtlik mees Johannes Tõrs. Täna võib külastaja Konstantin Pätsi nooremale vennale Voldemar Pätsile kuulunud elamus jälgida eestlaste võitlusteed erinevates armeedes Vabadussõjast kuni metsavendluseni välja. Maja ümbritseb dendropark 106 erineva puu- ja põõsaliigiga.

Peetri
asub Rae valla põhjaosas olles nõnda vahetult Tallinna linna lõunanaaber. Ühest küljest läheb piir piki Tartu maanteed, kohati ka teispool teed, ja teisest küljest piki Vana-Tartu maanteed jättes küla kahe suure maantee vahelise siilu sisse. Aleviku idanaabriks on Rae küla, läänenaabriks on Järveküla ja lõunanaabriks Assaku alevik. Värskeima info kohaselt mainitakse Peetri küla esmakordselt ühes 1631. aastal toimunud kinnisvaratehingu kajastuses. Küla ise on olnud olemas vähemalt 16. sajandil, täpne vanus jääb teadmata, sest tehingukirjelduse juures on kirjeldatud ka kinnistu varasemat ajalugu, millest selgub, et raehärra Peter von Spreckelsen on Pajupea küla ja Mõigu mõisa omandanud vastavalt aastatel 1621 ja 1629 Neffe Bernhard Gröningenilt, kes omakorda oli need pärinud Berendt Schrantz von Gröningenilt. Igatahes Taani Hindamisraamatus (Liber Census Daniæ, 1241.a.) teda veel ei nimetata, küll aga olid Taani Hindamisraamatus üles tähendatud hilisema Peetri küla lähikonnas juba muistse iseseisvuse perioodil olemas olnud ja muinasaegsesse Ocrielæ (e.k. Otsrävala?) kihelkonda kuulunud kompaktsed Järveküla (mainitud Jærvækylæ nime all) ja Mõigu küla (mainitud 1241 Møickæ nime all).
Tänapäevane Peetri on saanud oma näo tänu ehitusbuumile, mis algas uue aastatuhande alguses. Aleviku pindala: 460 ha, registreeritud elanikke on 2022. aaste lõpus üle 6000. Aastal 2009 alustas tegevust Peetri Lasteaed-Põhikool, mis juba aasta pärast sai Microsofti poolt korraldatud konkursil tiitli Eesti innovaatilisem kool. Peetri Põhikooli juurde kuulub spordistaadion, mis leiab järjest enam õhtustel aegadel kasutust ka aleviku elanike hulgas. 2016. aastal avati Peetri piirkonnas uus põhikool Järveküla Kool ning 2021. aastal Kindluse Kool. Mõlema kooli juurde kuulub spordihall ning Kindluse Kooli juures asub lisaks jalgpalliväljakule ka pneumohall. Peetri piirkonnas on viis lasteaeda.

Iga aastaga muutub aktiivsemaks seltsielu, mida veab MTÜ Peetri Selts ning aktiivsed kohalikud elanikud.

 

Vaida
asub Rae valla lõunaosas Tallinn - Tartu maantee 21. kilomeetril. Esimesed kirjalikud märkmed on Taani hindamisraamatus 1241. aastast. Vaida mõisnik parun von Pahlen rajas Eesti esimese puidust drenaažisüsteemi, mis osaliselt on säilinud tänaseni. Asula tekkis Vaida mõisa lähedale.
Vaida kool alustas tegevust 1867. Tänasel päeval õpib 2016. aastal renoveeritud ja laiendatud Vaida Põhikoolis pisut üle 100 õpilase. Alevikus töötab lasteaed Pillerpall. Vaida Raamatukogus tegutseb laste pühapäevakool. Kohalikud elanikud viivad raamatukogus läbi traditsioonilisi üritusi, tähistavad tähtpäevi ja korraldavad muid ühiseid ettevõtmisi.