Toetava hariduse teenused on haridussüsteemi osa, mille eesmärk on tagada kõigile õppijatele nende individuaalsetest vajadustest lähtuv õppe- ja arengukeskkond. Toetava hariduse teenused hõlmavad eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist tuge ning vajadusel tugiisikute, abiõpetajate kaasamist või muud laadi kohandusi õppe- ja kasvatusprotsessis. Toetava hariduse teenuste eesmärk on võimalikult varakult toetada lapse arengut, ennetada raskuste süvenemist ning soodustada lapse positiivset ja kaasavat haridusteed.
Toetava hariduse teenused
Toetava hariduse teenused lasteaias
Toetava hariduse teenused lasteaias aitavad tagada igale lapsele võimetekohase arengu ja õppimise. Lapse toetamine saab alguse varajasest märkamisest – kui õpetaja või lapsevanem märkab, et laps vajab arengus või käitumises lisatuge, pööratakse sellele teadlikult tähelepanu. Lapse vajadusi hinnatakse koostöös lapsevanemate ja tugispetsialistidega. Oluline on koguda terviklik ülevaade lapse arengust ja toetusvajadusest. Vastavalt lapse individuaalsele toevajadusele tehakse kohandused lapse õppekeskkonnas ning rakendatakse vajalike tugispetsialistide teenuseid.
Täpsema info saamiseks toetava hariduse teenuste kohta lasteaias palume pöörduda vastava lasteaia tugiteenuste koordineerija või õppejuhi poole.
Toetava hariduse teenused koolis
Toetava hariduse teenused koolis on suunatud õpilastele, kes vajavad õppimisel, käitumisel või sotsiaal -emotsionaalsel arengul lisatuge. Toetava hariduse teenuste eesmärk on toetada iga õpilase arengut ja heaolu, tagades talle võimetekohase ja kaasava haridustee. Varajane märkamine ja koostöine sekkumine aitavad ennetada raskuste süvenemist ning loovad eeldused õppija edukaks toimetulekuks koolis ja elus.
Õpilase toetamine koolis algab esmasest märkamisest – kui õpetaja, tugispetsialist või lapsevanem märkab, et õpilane ei tule õppimise või koolieluga tavapärasel viisil toime, pööratakse sellele tähelepanu ja hakatakse üheskoos otsima sobivaid lahendusi.
Õpilase toetusvajadust hinnatakse koostöös klassijuhataja, aineõpetajate ja kooli tugimeeskonnaga, kuhu võivad kuuluda eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog ning õppejuht. Vajadusel kaasatakse koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) spetsialistid. Õpilasele avatakse individuaalse arengu jälgimise kaart milles kajastatakse info õpetajate tähelepanekute kohta, tugispetsialistide hindamiste tulemused ning soovitused tugimeetmete rakendamise osas. Koostöös õpilase ja tema vanematega sõnastatakse eesmärgid ja õpilasele koostatakse individuaalne tugiplaan.
Hariduse tugiteenuseid rakendatakse üldiselt lapse tavapärases õppekeskkonnas ning need võivad hõlmata näiteks individuaalset või rühmapõhist eripedagoogilist või logopeedilist abi, psühholoogilist nõustamist, õppetöö- ja keskkonna kohandamist, tugiisiku kaasamist või muid toetavaid meetmeid. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendab kool õpet tõhustatud toe või eritoe tingimustes.
Hariduse tugiteenuseid kavandatakse tihedas koostöös lapse tema lähedaste ning vajalike spetsialistidega.
Täpsema teabe saamiseks toetava hariduse teenuste kohta koolis palume pöörduda vastava kooli tugiteenuste koordineerija (HEVKO) poole.
Õppimiskohustus laienes 18. eluaastani
2025. aasta 1. septembrist hakkas kehtima haridusseaduse muudatus, mille kohaselt laienes Eestis õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui noor on omandanud kesk- või kutsehariduse.
Õppimiskohustus tähendab, et noor peab osalema põhi-, kesk- või kutseharidusõppes, täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud tema isiklikuks arenguks ja toimetulekuks. Õppimiskohustuslike noorte üle peab arvestust kohalik omavalitsus.
Koolides on oluline roll tugispetsialistidel ja õpetajatel, kes seiravad õpilaste õppimiskohustuse täitmist kogu õppeaasta vältel. Erilist tähelepanu pööratakse:
- põhjendamata puudumistele kahe järjestikuse nädala jooksul;
- tekkinud õpivõlgnevustele;
- tugispetsialistide ja õpetajate hinnangutele, mis viitavad vajadusele täiendava toe järele.
Kui kooli rakendatud tugimeetmed ei taga õpilase õppimiskohustuse täitmist, algatab kooli poolt määratud isik Eesti Hariduse Infosüsteemis õppest väljalangemisohus oleva õpilase juhtumi ning teavitab sellest kohaliku omavalitsuse noorte heaolu spetsialisti.
Noorte toetamine ja karjääriõpe
Oluline roll noorte koolis püsimisel ja õpitee leidmisel on karjääriõppel. Põhi- ja gümnaasiumiastme õppekavades on eraldi karjääriõpetuse aine ning riiklikes õppekavades on läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine“. Karjääriõpe aitab noortel mõista oma tugevusi, avardada silmaringi ning teha teadlikke valikuid hariduse ja tuleviku suhtes.
Noorte heaolu spetsialist selgitab välja õppimiskohustuse täitmata jätmise põhjused ning korraldab edasise koostöö õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamise osas kaasates juhtumipõhiselt valdkonnaüleseid spetsialiste.
Rae vallas tegeleb õppest väljalangemisohus olevate laste ja noortega noorte heaolu spetsialist Diana Prääm.
Noorte heaolu spetsialisti roll
Kui kool ei suuda üksi tagada õppimiskohustuse täitmist, kaasab kool kohaliku omavalitsuse noorte heaolu spetsialisti. Tema ülesanne on selgitada välja, miks õpilane oma kohustust ei täida, ning korraldada edasist koostööd. Vajadusel kaasatakse juhtumipõhiselt eri valdkondade spetsialiste, et pakkuda noorele parimat võimalikku tuge ja vältida koolist väljalangemist.
Rae vallas tegeleb õppest väljalangemisohus olevate laste ja noortega noorte heaolu spetsialist Diana Prääm.
Rae valla õppimiskohustuse täitmise tagamise kord
Diana Prääm
Noorte heaolu spetsialist
Tegelemine noortega nende tööalase konkurentsivõime parandamiseks, nende tööle aitamiseks või haridussüsteemi lõimimiseks
Tegelemine noortega nende tööalase konkurentsivõime parandamiseks, nende tööle aitamiseks või haridussüsteemi lõimimiseks
Katrin Liiv
Kaasava hariduse spetsialist
Tugiteenuste süsteemi arendamine, allasutuste tugimeeskondade võrgustiku koordineerimine, nõustamine kaasava hariduse korraldamises
kõrgharidus (magistrikraad), sotsiaaltöö
Tugiteenuste süsteemi arendamine, allasutuste tugimeeskondade võrgustiku koordineerimine, nõustamine kaasava hariduse korraldamises
Viimati uuendatud 24.09.2025
