Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) põhiülesanneteks on korraldada enda haldusterritooriumil haridus, kultuuri-, sotsiaal-, ehitus- ja keskkonnakaitse valdkonda puudutavaid küsimusi ehk siis on kohaliku omavalitsuse ülesanne arendada antud valdkondi ning tagada elanikele nende kättesaadavus. Samuti on KOV-l oluline roll turvalise keskkonna kujundamisel. Ühe võimalusena on turvalisust tagada läbi kohalikul tasandil kehtestatud eeskirjade (näiteks koerte ja kasside pidamise eeskiri, heakorraeeskiri jne) ja eriseadustes (näiteks ehitusseadustik, jäätmeseadus jne) sätestatu nõuete täitmise üle kontrolli teostades. KOV-e järelevalve funktsioon jaguneb kaheks - esmaselt kohalikud ülesanded, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse seaduse (edaspidi KOKS) alusel kehtestatud eeskirjade täitmise järelevalvest ning teiseks on aga riiklike ülesannete täitmine, millest üks on ka riikliku järelevalve korraldamine. Riikliku järelevalve kohustus kohalikele omavalitsustele tuleneb ca 20-st eriseadusest.
Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) alusel on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada. Erinevates õigusalastes väljaannetes ja uurimustöödes on toodud esile, et ohutõrje on toetav, suunav, ettevaatav ja preventiivne riigi tegevus, mis peab põhinema põhiseadusele, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele õigusele ning arvestama ühiskondlikke vajadusi tagamaks riigi sisemine julgeolek ja avalik kord. Seega on riiklik järelevalve oma olemuselt preventiivne riigi tegevus, mille eesmärk on eeskätt hoida ära ohuolukorra saabumine nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale. Ohu ennetuse puhul ei saa rääkida ainult olukordadest, kus on tekkinud juba kindel teadmus, et tagajärg saabub. Riikliku järelevalve ohuennetus kujutab endast nii ohukahtluse, ohuolukorra puhul reageerimist kui ka juba saabunud ohust tingitud tagajärgede kõrvaldamist ning seeläbi ohu likvideerimist. Ohukahtlus on olukord, kus ohtu veel ei ole, kuna puudub kaitstava õigushüve kahjustuse piisav tõenäosus, kuid esineb selle kahtlus. Oht on olukord, kus on piisavalt tõenäoline, et lähitulevikus leiab aset kaitstava õigushüve kahjustus. Kui kaitstav õigushüve on saanud kahjustatud, mõistetakse selle tagajärje kõrvaldamist korra rikkumise kõrvaldamisena. Kaitstavaks õigushüveks on õigusnormid, õigushüved ja isikute subjektiivsed õigused. Täiendavalt on riiklikust järelevalvemenetlusest rääkides oluline mõista, et riiklik järelevalve on haldusmenetluse üks eriliike ning antud menetluse raamistik tuleneb üldjuhul haldusmenetluseseadusest (edaspidi HMS).
Riikliku järelevalve menetluse alused ja kord on sätestatud KorS-s, HMS-s ja valdkondi reguleerivates eriseadustes. Nimetatud õigusaktidega on võimalik detailselt tutvuda veebikeskkonnas www.riigiteataja.ee
Lisaks riikliku järelevalvemenetluse pädevusele annavad mitmed valdkondlikud eriseadused KOV-le kohtuvälise menetleja ehk väärteomenetluse läbiviimise pädevuse.
Kui riikliku järelevalvemenetluse eesmärk preventsioon ehk tagada, et kaitstava õigushüve kahjustus ei realiseeruks, pakkuda kaitset õigushüvede kahjustamiste eest või jätkuva kahju korral hoida ära edasine kahju, siis väärteomenetluse eesmärgiks ei peeta aga tõenäolise õigushüve kahjustamise tõrjumist, vaid suunatust tagajärjele ja sanktsioonile. Väärteomenetluse eesmärgiks peetakse koosseisupärase teo toimepannud isiku väljaselgitamist ja tema suhtes karistamisotsuse vastuvõtmist ehk väärteomenetlusel on nn repressiivne eesmärk. Siinkohal on oluline mõista, et riikliku järelevalvemenetluses ja väärteomenetluses kehtivad erinevad põhimõtted ning erinevad on ka menetluses kohaldatavate meetmete ja menetlustoimingute sisu. Järelevalveametnikul peab olema selge arusaam, millist menetlust ta alustab, millises menetluses toimetab ning milliste õigusaktide alusel ta tegutseb, millised on isikute õigused ja kohustused eri menetlustes ning millised on ametniku volitused ja pädevused. See on oluline, kuna riiklikus järelevalvemenetluses ja väärteomenetluses on nii menetlusele allutatud isikute kui ka menetlust läbi viivate järelevalveametnike õigused ja kohustused erinevad.
Kohtuvälise menetleja ülesanded ja tegevus väärteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) ja väärteomenetluse seadustikus (edaspidi VTMS). Nimetatud õigusaktidega on võimalik detailselt tutvuda veebikeskkonnas www.riigiteataja.ee
Rae Vallavalitsuse järelevalveameti põhimäärus, millega on sätestatud muuhulgas järelevalveameti tegevuse eesmärk ja ülesanded on leitav veebikeskkonnas www.riigiteataja.ee veebilingil Rae Vallavalitsuse järelevalveameti põhimäärus–Riigi Teataja
Järelevalve tööülesanded
- Peatumis- ja parkimisnõuete järgimine (liiklusseadus).
- Kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendi või üürileandmise majandustegevuse nõuete täitmine (liiklusseadus).
- Ühistranspordi nõuete järgimine (ühistranspordiseadus).
RAE VALLAS PEATUMISE JA PARKIMISE NÕUETE RIKKUMINE
Tulenevalt liiklusseaduse § 193 lg 1 teostab Rae Vallavalituse järelevalveamet liiklusjärelevalvet peatumise ja parkimise nõuete täitmise üle Rae Valla territooriumil (välja arvatud eraparklates).
Liiklusseaduse § 241 sätestatud keelatud kohas parkimise korral on väärtegude kohtuväline menetleja lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ka Rae Vallavalitsus.
Parkimisprobleemide korral palume ühendust võtta järelevalveameti järelevalvespetsialistiga telefonil 55594980 või e-posti aadressil [email protected]
Juhul, kui sõiduki parkimise tõttu on takistatud liiklus, palume helistada Politsei- ja Piirivalveameti infotelefonil 6123000.
KIRJALIK HOIATAMISMENETLUS JA HOIATUSTRAHV
Väärteomenetluse seadustiku § 541 alusel võib Rae Vallavalitsuse järelevalveamet kui kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel toime pandud liiklusväärtegude puhul kohaldada kirjalikku hoiatamismenetlust ning määrata parkimiskorra või -viisi rikkumisel hoiatustrahvi.
Hoiatustrahv määratakse ja trahviteade edastatakse isikule, kes oli Transpordiameti Liiklusregistri andmetel mootorsõiduki eest vastutav väärteo toimepanemise ajal.
Parkimiskorra või -viisi rikkumise korral kohaldab järelevalvespetsialist kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahvi suurusega 40 eurot. Juhul, kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 80 eurot.
TRAHVITEATE KÄTTETOIMETAMINE
Trahviteade edastatakse 10 tööpäeva jooksul peale järelevalvespetsialisti poolt väärteo tuvastamist. Füüsilisele isikule saadetakse trahviteade elektrooniliselt Transpordiameti Liiklusregistris olevale e-posti aadressile või posti teel väljastusteatega tähtkirjana isiku rahvastikuregistris märgitud aadressile. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, avaldab kohtuväline menetleja trahviteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Trahviteade loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise.
Juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule saadetakse trahviteade Äriregistrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt. Juriidilise isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku registrisse kantud aadressil või registris avaldatud elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud kolmkümmend päeva selle saatmisest.
HOIATUSTRAHVI TASUMINE
Hoiatustrahv tuleb tasuda panka 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates alljärgnevatel panga rekvisiitidel:
Makse saaja: Rae Vallavalitsus
Makse saaja pank: Swedbank
Arveldusarve number (IBAN): EE902200001120122757
Panga kood (SWIFT): HABAEE2X
NB! Trahvi tasumisel tuleb märkida saajaks Rae Vallavalitsus. Selgitusse märkida trahviteate number ning sõiduki registreerimismärk.
Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab Rae Vallavalitsus trahviteate kohtutäiturile sundtäitmiseks.
HOIATUSTRAHVI VAIDLUSTAMINE
Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava hoiatustrahvi suurust, st trahvisummat, vaidlustada ei saa.
Küll aga annab seadus mootorsõiduki eest vastutavale isikule õiguse vaidlustada trahviteade 30 päeva jooksul alates trahviteate kättetoimetamisest, st sama tähtaja jooksul, mis on antud hoiatustrahvi tasumiseks, enne kui see sundtäitmisele pööratakse.
Kaebuses peavad olema märgitud järgmised andmed:
- trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse;
- kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
- kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
- esindaja olemasolul kaebuse esitaja esindaja ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
- hoiatustrahvi määranud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
- trahviteate number ja kuupäev;
- kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus.
Ülaltoodud andmetega nõuetekohase kaebuse saab esitada:
- edastades posti teel allkirjastatud lihtkirja Rae Vallavalitsuse järelevalveametile;
- elektrooniliselt digiallkirjastatuna e-posti aadressil [email protected];
- Rae Vallavalitsuse veebilehe iseteeninduse keskkonna kaudu.
Trahviteade tühistatakse vastutava isiku suhtes, kui ta esitab kaebuses tegelikult sõidukit juhtinud isiku andmed (ees- ja perekonnanimi, juhiloa number, elukoha aadress ning isikukood või sünniaeg). Sellisel juhul saadetakse hoiatustrahv osutatud isikule. Kui vastutav kasutaja esitab valeandmed või osundatud isik vaidlustab trahviteate põhjusel, et tema sõidukit ei juhtinud, alustatakse vastutava isiku suhtes väärteomenetlust. Kokkuvõtvalt - hoiatustrahvi tühistamiseks ei piisa sellest, kui isik vaidlustab trahviteate põhjendusel, et tema sel ajal sõidukit ei juhtinud. Kui sõiduki tegeliku kasutaja kohta nõutavaid andmeid ei esitata, ei vabane sellise vaidlustuse esitaja hoiatustrahvi tasumise kohustusest.
Kui vaidlustuse esitajaks on juriidiline isik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik ning vaidlustuse esitaja ei ole selle seaduslikuks esindajaks, peab vaidlustusele olema lisatud volikiri (elektroonilise saatmise korral seadusliku esindaja digitaalallkirjaga).
- Väärismetalltoodete valmistamise ja jaemüügi nõuete täitmine teeninduse tegevusalal (väärismetalltoodete seadus).
- Ehitiste ja ehitamisega seotud nõuete, sealhulgas teatiste, lubade ja korrashoiu järgimine (ehitusseadustik).
- Heakorraeeskirjade täitmine (kohaliku omavalitsuse määrus).
- Kaevetööde eeskirjade järgimine (kohaliku omavalitsuse määrus).
- Keskkonnanõuete täitmine, sh jäätmehooldus, veekasutus, reovee kohtkäitlus ja äravedu, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine, pakendite käitlemine, kalmistute haldamine ning müra reguleerimine (jäätmeseadus, veeseadus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, pakendiseadus, keskkonnajärelevalve seadus, korrakaitseseadus, kalmistuseadus, kohaliku omavalitsuse määrused).
- Kaubandustegevust reguleerivate õigusaktide järgimine (kaubandustegevuse seadused, kohaliku omavalitsuse määrused).
- Koerte ja kasside pidamise eeskirjade järgimine (kohaliku omavalitsuse määrus).
- Reklaaminõuete täitmine (reklaamiseadus).
- Alkoholi jaemüügi nõuete järgimine (alkoholiseadus).
- Tubakatoodete ja seonduvate toodete jaemüügi ning tarbimise nõuete täitmine (tubakaseadus).
- Majutusettevõtete nõuete järgimine (turismiseadus).
Muud järelevalvetegevusega seonduvad õigusaktid ja viited
Korrakaitseseadus - Korrakaitseseadus–Riigi Teataja Haldusmenetluse seadus - Haldusmenetluse seadus–Riigi Teataja Väärteomenetluse seadustik - Väärteomenetluse seadustik–Riigi Teataja Kriminaalmenetluse seadustik - Kriminaalmenetluse seadustik–Riigi Teataja Karistusseadustik - Karistusseadustik–Riigi Teataja Asendustäitmise ja sunniraha sedus - Asendustäitmise ja sunniraha seadus–Riigi Teataja Alkoholiseadus – Alkoholiseadus–Riigi Teataja Keskkonnaseadustiku üldosa seadus - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus–Riigi Teataja Liiklusseadus - Liiklusseadus–Riigi Teataja Reklaamiseadus - Reklaamiseadus–Riigi Teataja Veeseadus - Veeseadus–Riigi Teataja Jäätmeseadus - Jäätmeseadus–Riigi Teataja Looduskaitseseadus - Looduskaitseseadus–Riigi Teataja Pakendiseadus - Pakendiseadus–Riigi Teataja Muinsuskaitseseadus - Korrakaitseseadus–Riigi Teataja Tarbijakaitseseadus - Tarbijakaitseseadus–Riigi Teataja Tubakaseadus - Tubakaseadus–Riigi Teataja Turismiseadus - Turismiseadus–Riigi Teataja Väärismetalltoodete seadus - Väärismetalltoodete seadus–Riigi Teataja Ehitusseadustik – Ehitusseadustik–Riigi Teataja Ühistranspordiseadus – Ühistranspordiseadus–Riigi Teataja Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus–Riigi Teataja
Viimati uuendatud 16.06.2025
