Elektritõukerattad on muutunud liikluspildis igapäevaseks ja on eriti populaarsed noorte seas. Liiklusesse jõuab kahjuks üha rohkem väga võimsaid elektritõukerattaid, mille kiirus ja võimsus ületavad oluliselt kergliikuri näitajaid.
See, et elektritõukeratast Eestis müüakse, ei tähenda automaatselt, et sellega on lubatud avalikus liikluses sõita. Palun kontrollige enne ostmist sõiduki valmistajakiirust, mootori võimsust ja muid tehnilisi näitajaid.
Kontrolli enne ostmist:
✅ Valmistajakiirus kuni 25 km/h
✅ Mootori võimsus kuni 1 kW
✅ Kiiruspiirangut ei saa lihtsa seadistusega eemaldada
✅ Sõiduk vastab kergliikuri nõuetele
Kergliikur on ühe inimese jaoks mõeldud elektriline sõiduvahend ilma istmeta, näiteks elektritõukeratas. Kergliikuriks loetakse ka tasakaaluliikureid. (Liiklusseaduse § 2 punkt 21¹ ja § 2 punkt 80.
Kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis. Kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri, mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti. (Liiklusseaduse § 87 lõige 1²)
Oluline on, et kiiruspiiraja ei pruugi muuta tõukeratast kergliikuriks!
Müügil on ka elektritõukerattad, mille kiirus on küll piiratud 25 kilomeetrini tunnis, kuid mille piiraja saab kasutaja ise lihtsa nupuvajutuse, nupukombinatsiooni või seadistuse muutmisega eemaldada.
Selline elektritõukeratas, mis on valmistatud sõitma kiiremini kui lubatud 25 km/h ja suurema kiiruse kasutamiseks piisab lihtsast seadistuse muutmisest või piiraja eemaldamisest, ei muutu kiiruspiirangu kasutamisel automaatselt avalikus liikluses lubatud kergliikuriks. Sama on kinnitanud ka Riigikohus, mille hinnangul ei vasta kergliikuri nõuetele sõiduk, mille kiiruspiirajat saab juht ise sisse ja välja lülitada.
Selline võimas, kergliikuri nõuetele mittevastav sõiduk võib olla hoopis mootorsõiduk. Sellisel juhul võivad sellele kehtida registreerimise, liikluskindlustuse ja juhtimisõiguse nõuded. Kui sõidukit ei ole võimalik registreerida, ei tohi sellega avalikus liikluses sõita!
Kiirusega kasvavad ka riskid
Elektritõukeratas on väikeste rataste ja suhteliselt kõrge raskuskeskmega sõiduvahend. Tasakaalu kaotamiseks piisab sellega sõites väikesest eksimusest, ebatasasusest või ootamatust takistusest. Mida suurem on kiirus, seda vähem jääb aega reageerimiseks ja seda raskemad on kukkumise või kokkupõrke tagajärjed.
Õnnetusteni viivad peamiselt liiga suur kiirus, sõiduki üle kontrolli kaotamine ja valed sõiduvõtted, aga ka tähelepanematus ning teiste liiklejatega mittearvestamine. Politseini jõudnud info alusel põhjustab 95% õnnetustest kergliikurijuht ise ja pea pooled õnnetusse sattunutest ehk 46% on alaealised.
Käesoleval aastal on juhtunud 49 kergliikuri osalusel õnnetust, kuid politseini jõuab neist vaid jäämäe veepealne osa. Eelmisel aastal juhtus 314 õnnetust ning hukkus üks elektritõukerattur.
Arvestades kergliikuritega juhtunud õnnetuste hulka ja nende raskeid tagajärgi, on oluline pöörata tähelepanu ennetusele.
Lapsevanemal on oluline roll selles, millise sõiduvahendiga tema laps liikluses osaleb. Enne elektritõukeratta ostmist veenduge, et sõiduk vastab kergliikurile kehtestatud nõuetele ja on avalikus liikluses kasutamiseks lubatud. Kontrollige, millist kiirust sõiduk tegelikult võimaldab ja kas kiiruspiirangut on võimalik ise eemaldada. Kiivri ja muu turvavarustuse kasutamine peaks olema iga sõidu loomulik osa.
